Kaheksakand hoiab 70. tegutsemisaastal Kuljust oma vägevuses
70 aastat. Kui inimese elukõveral näitab see vanusenumber väärika vanaduspõlve veetmist, siis 70-aastane tantsuansambel õitseb seevastu mõnuga. Seda viib edasi tantsijate nooruslik energia, ambitsioonikate juhtide nõudlikkus ning tegutsemistahe. Kuljus on olnud alati uuendusmeelne, kuid pole seejuures kunagi unustanud oma juuri ja inimesi, tänu kellele on ansambel jõudnud tänasesse päeva.
Seitsmekümne aasta jooksul on ansambli ridadest läbi käinud sadu noori tudengeid, kelle hulgast on sirgunud kümneid abielupaare ja sõlmitud lugematul hulgal sõprussidemeid. Tänu kõikidele nendele noortele on tekkinud määramatu hulk suuremaid ja väiksemaid traditsioone. Olgu selleks iga-aastane koolilõpetajate tänamine rahvariietes paari poolt või esinemine 1. juunil Tallinna Lastehaiglas neile, kes muidu ei saa kontserdile tulla. Kõik need traditsioonid õpetavad ansambli tantsijatele palju rohkem kui vaid armastust Eesti rahvakultuuri vastu.
Aastate jooksul on ansamblit vedanud tunnustatud tantsujuhid. Kuljuse looja ja esimene kunstiline juht oli Salme Valgemäe, tema järel tantsijate poolt armastatud Ülo Luht ning praegu veab ansambli vägesid karismaatiline ja nõudlik Marina Kuznetsova. Just tänu neile ning nende abilistele on Kuljus jõudnud täna sinnamaale, et saame vastu astuda ansambli väärikale juubelile.
Ansambli juubelikontsert jutustab loo kuljuslaseks kasvamisest, jagades pealtvaatajatega tantsija teekonda esimesest proovitrennist kuni suuremate lavade vallutamiseni.
Rahvapärimuses kuulusid maagilised märgid möödunud sajandeil igapäevakombestiku juurde. Kõige tähtsamaks märgiks on eestlaste jaoks olnud kaheksakand, mis on kaitsnud kodu ja hinge eksimuste eest. Selle järgi valisime ka oma kontserdi pealkirja – „Kaheksakand“. Nii tundub meie tantsijatele, et kaheksakand hoiab oma vägevuses ka Kuljust. Kaheksakanna motiive leidub nii meie rahvarõivamustrites kui ka ansambli looja Salme Valgemäe tantsujoonistes. Esmapilgul märkamatuks jääv märk hoiab meie tantsijaid ning näitab neile õiget suunda. Tänu sellele tähistame nüüd täies elujõus oma 70. tegutsemisaasta juubelit. ■
Kuljuse sõbrad meenutavad
70 aasta jooksul on Kuljus saanud endale mitmeid häid sõpru mitmetest eluvaldkondadest, kel kõigil on ansambliga eriline side.
Tallinna Tehnikaülikooli Kultuurikeskuse pikaaegne juht Olavi Pihlamägi:
Olles palju näinud Kuljuse esinemisi Eestis ja ka kaugel väljaspool, olen alati imetlenud nende distsipliini nii laval kui ka selle taga. Kui kippusin ühel reisil bussi hiljaks jääma, sain kohe enda raskeks kaaslaseks turuvõrgus maakivi, mida pidin kandma seni, kuni leidus järgmine hilineja. Nalja oli palju, kuid milline pedagoogiline efekt!
Kui see nooruslik tantsulust kandub tudengiaastatest edasigi, siis on ülikool oma ülesande täitnud – ta on süüdanud sädemest leegi, mis lõõmab terve elu!
Kallis kuljuselane, iga viie aasta tagant heliseb Kuljuse kelluke eriliselt ja see on nii ka tänavu, mil tulevad kokku kõik selles imelises tantsuansamblis kultuurilihvi saanud mehed ja naised! Toredat ja hoogsat tantsuhooaega, kallis juubilar!
Kuljuse vilistlane ja Tehnikaülikooli emeriitprofessor Raivo Vokk:
Väga meeldejääv oli kahtlemata esimene välisreis. Üpris värske tantsijana võeti mind kaasa Ungarisse ja seal puutusin esimest korda kokku tõelise ansamblivaimuga – üks kõigi, kõik ühe eest! Kindlasti on meeles ka Helju Mikkeli „Vanaisa polka“ kolmekordne tagasiplaksutus Hiiumaal, sest juba esimese tagasiplaksutuse tähendus on kõigile tantsijatele teada, mida see kolmas siis veel emotsionaalselt tähendab! Lugusid võiks kirjutama jäädagi, mälestusi on sedavõrd palju ja kirkaid.
Tallinna Tehnikaülikooli endine rektor Andres Keevallik:
Meie oma Kuljust olen vaatamas käinud ja nautinud juba mitmed aastakümned. Nende olemus ja esitused on mind liigutanud, siin pole põhjust häbeneda, kuni pisarateni. See on üks osa uhkustundest meie alma mater’i ja tema inimeste üle. Nagu kultuur laiemalt, on nad meie identiteedi ja traditsioonide väga oluliseks kandjaks. Nende eelmistel juubelitel käisin kõigil kontsertidel ja seda hoopiski mitte viisakusest, vaid vaimustusest nende loodu üle! Kuljus on olnud meie rahvatantsukunsti absoluutne tipp! Olen nautinud nende esinemisi ja edu ka väljaspool Eestit – nad on kõikjal olnud Tallinna Tehnikaülikooli ja meie riigi väärikamate kultuuriesindajate tasemel. Soovin Kuljusele jätkuvat sära ja särtsu, kerget jalga ja naeratust palgeile!
Tunnustatud tantsujuht ja tantsuansambli Sõprus looja Ilma Adamson:
Soovin Kuljusele ka järgmiseks 70 aastaks sama kõrget lendu kui siiamaani olnud. Kuljus on väga heades kätes ja läheb oma väga toredat rada. Ma loodan, et ta ei lähe kunagi tagasi, vaid ainult ülesmäge. Seda soovingi. Kuljusel on praegu nii palju noori õpetajaid juurde tulemas ning Marina Kuznetsova on väga tore ja aktiivne. Nii et ma soovin Kuljusele palju õnne, edu ja hoian pöialt. ■