Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Tallinn edestab välistudengite poolest Tartut
75 protsenti välistudengitest alustas tänavu õpinguid Tallinna taustaga ülikoolides.
Kuigi Tartu Ülikool kuulub Eestist ainsana maailma tippude sekka ja on ka tudengite arvult kodumaa suurim haridustempel, satub välistudengeid üha rohkem Tallinna taustaga ülikoolidesse, selgub koolide esitatud andmete võrdlusest.
Arve, mille alusel välisüliõpilaste rolli konkreetses ülikoolis hinnata, on mitmeid, kuid pea kõigi nende võrdluses selgub, et Tallinn on Tartust edukam ja atraktiivsem. Värskeim ja värvikaim näitaja neist on tänavu sügisel õppima võetute arv.
Selgub, et heade mõtete linn otsustas Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli peale kokku võtta vastu 193 välismaalast, samas kui viie pealinna ülikooli vastav koondarv on 625 – üle kolme korra suurem.
Kui rääkida konkreetsete haridustemplite keeles, siis Tartu Ülikool võttis tänavu vastu 164 välismaalast, Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) koguni 296. Pealinna teiseks veduriks kujunenud, eelmainitutega võrreldes kääbuskasvu Estonian Business Schoolis (EBS) asus tänavu õppima sama palju välistudengeid kui Tartu Ülikooliski – 162. Võrdluseks, mainitud ülikoolides õpib vastavalt 17 400, 14 300 ja 1500 inimest.
Latt on kõrgel
TTÜ prorektori Alar Kolgi sõnul pole nende ülekaalukas esikoht midagi anomaalset, vaid juhtkonna ja õppejõudude suure tahtmise ja töö vili.
«Oleme kõige aktiivsem ülikool välisriikides ja teeme sinna ka investeeringuid. Ma ei usu, et teiste ülikoolide õppejõud nii palju ringi sõidavad,» räägib mees, kes on tiitli järgi Eesti ainus rahvusvahelistumise prorektor.
«Käisime oktoobris kolm nädalat Hiinas roadshow’l, kolme nädala jooksul kümnes ülikoolis, TTÜ poolt pidas loenguid ligi 15 õppejõudu. Nii suurelt pole keegi seda teinud,» toob Kolk näite.
TTÜ prorektor kirjeldab, kuidas ta saadab oma professoreid pidevalt välismaale sellistele tuuridele – Hiina, Soome, Türki jne –, kuidas nad käivad koos teise ülikoolidega üle ilma «Teeviida»-laadsetel messidel ning on aktiivsed sihtriikide sotsiaalmeedias – näiteks Hiina kohalikus Youtube’is nimega Youku ja sealses Facebookis nimega Renren.
Eesti kõrgharidust välismaal reklaamiva sihtasutuse Archimedes välisturunduse spetsialist Eero Loonurm kiidab küll TTÜ pingutusi välistudengite Eestisse meelitamisel, kuid toob rohkemgi esile EBSi edusammud. «Eesti kõige rahvusvahelisem ülikool on hetkel EBS, kelle üliõpilaskonnast moodustavad välistudengid ligi viiendiku,» märgib ta.
Seda väidet kinnitab ka ülikoolide esitatud andmete põhjal koostatud statistika – kui EBSis on välistudengitest kraadiõppureid 21 protsenti, siis teisel kohal olevas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 8,9 protsenti. TTÜ on oma viie protsendiga kolmas ja ülejäänud ülikoolide näitajad jäävad laias laastus kolme protsendi kanti.
EBSi edust läheb suur osa tegelikult nende mullu avatud Helsingi filiaali arvele, kuhu võeti sel sügisel vastu lausa 78 tudengit – veidi vähem kui pool kõigist välistudengitest. Samas, isegi kui helsinglased välja arvata, on välistudengite osakaal ikka EBSis kõige suurem – sel juhul ligi 14 protsenti.
EBSi rektor Arno Almann kommenteerib, et kui keegi peab neid kõige rahvusvahelisemaks, teeb see neile rõõmu ja on märk kvaliteedist.
Kõrgkool pingutab rektori sõnul kvantiteedi kõrval ka kvaliteedi suunal, mida näitab eelkõige vilistlaste konkurentsivõime üleilmsel tööjõuturul. Näiteks on EBSil aastaid topeltdiplomi programm Suurbritannia Lancaster University Management Schooliga ning tulekul sarnane lepe ka järgmiste brittidega.
«Ka EBSi Soome esinduse edu on näidanud, et soomlased hindavad meid – pakume ju Eesti ülikooliharidust Soome turul,» räägib Almann.
Millega siis ikkagi selgitada, et Tallinnas kasvab välistudengite arv mitu korda kiiremini kui Tartus? Selgub, et tegu pole kehvema geograafilise asukoha või passiivsema müügitööga, vaid hoopis teadliku valikuga – Tartu hoiab latti kõrgel kõigi jaoks.
«Meie siht ei ole võtta iga hinna eest õppima võimalikult palju välisüliõpilasi ja teha nende õppima saamise eesmärgil mööndusi kokkulepitud kvaliteedinõuetes. Tahame olla välisüliõpilaste suhtes sama nõudlikud kui kodumaiste noortega,» kõneleb Tartu Ülikooli rahvusvahelise õppe peaspetsialist Ülle Tensing.
Tartu seisab eesti keele eest
Tensingu sõnul ei ole välistudengite suur arv eesmärk ja näitaja omaette ning rahvusvahelistumise hindamisel tuleb arvestada ka muid kriteeriume – vahetusüliõpilaste ja välisõppejõudude arvu, Tartu enda üliõpilaste ja õppejõudude välismaal käimist, koostööprojekte ning teadustulemusi.
Samuti märgib Tensing, et rahvusvahelistumise sisulise edukuse näitaja on see, mitu vastu võetud välistudengit ka tegelikult ülikooli lõpetada suudab.
Tuleb ka välja, et Tartu Ülikool on seadnud sihiks püüda välismaalastest magistrante ja doktorante, kuid mitte bakalaureusetudengeid. Archimedese töötaja Loonurm märgib, et Eesti vanimal ja suurimal ülikoolil on tegelikult rahvusvahelistumises palju kasutamata potentsiaali, sest ingliskeelsete õppekavade arv pole seal juba mõnda aega kasvanud.
Tensingu sõnul on see ülikooli teadlik valik – kõrgharidustee alustajatele oli Tartu Ülikoolis läinud nädala reedeni pakkuda vaid üks täismahus ingliskeelne õppekava ettevõttemajanduses ning arstiteaduse ingliskeelne õppegrupp.
Just eelmise nädala reedel kinnitas Tartu Ülikooli senat ka teise ingliskeelse õppekava, kuhu võetakse vastu keskkoolilõpetajaid – arstiteaduse oma. Siiski ei maksa rahvusvahelise õppe peaspetsialisti sõnul sellest suurt numbrikasvatajat oodata, sest tegu on nõudliku valdkonnaga, kuhu saab võtta õppima piiratud arvu tudengeid.
Kuid millest siiski selline valik – ingliskeelne bakalaureuseõpe tagaplaanile jätta?
Tensingu sõnul on Tartu Ülikooli ülesanne seista teistest enam eesti keele eest.
«Rahvusülikoolina on meile oluline, et bakalaureuseõppes oleks üliõpilastel võimalik õppida kõiki erialasid eesti keeles, seega ei saa ingliskeelne õpe eestikeelset asendada,» leiab rahvusvahelise õppe peaspetsialist. «Eestis ei pea kõik ülikoolid oma rahvusvahelise õppe arendamisel sarnaselt tegutsema. Ei oleks mõistlik, kui eraldiseisvalt arendame samasisulisi õppekavasid.»
Tensing ütleb, et Tallinnal on loomulikult asukohana eeliseid, kuid Tartu jätkuv rahvusvahelistumine on samuti fakt. «Ei saa muidugi vastu vaielda, et lennuühenduse piiratus töötab meie kahjuks ning välisüliõpilased näeksid hea meelega, et kiire transpordiühendus Tartu ja Tallinna vahel toimiks,» lisab ta.
Omaette küsimus on, miks välistudengid üldse Eestisse tulevad. Sihtasutuses Archimedes Eesti ülikoole suurte summade eest välismaal reklaamiva Study in Estonia projekti vedava Loonurme sõnul tullakse siia õppima aina enam seetõttu, et siinsed ülikoolid pakuvad huvitavaid ja uuenduslikke ingliskeelseid õppekavasid. Soomlasi ahvatleb ka kvaliteetne eestikeelne õpe, kaugemalt tulijaid Euroopa Liidu diplom, motiveerivad ka õppekavade ainulaadsus ning omas valdkonnas tuntud professorid.
Ülikoolide esindajad toovad trumpidena välja veel näiteks meie hilisemaid sisseastumistähtaegu, odavamat elu, üleujutuste ja maavärinateta elukeskkonda, tasuta ja laialt levinud WiFit ning lähedust oma kodumaaga.
Loonurme sõnul on oluline aru saada, miks üldse välistudengite nimel nii palju pingutada. «Vastus on lihtne – tarkade Eestisse meelitamiseks on nende Eestis koolitamine üks lihtsamaid ja loogilisemaid viise,» räägib ta. «Kui nad kooli lõpetavad, peame väga pingutama, et neid Eestist kohe mitte minema lasta, et andekad inimesed jääksid siia oma teadmisi, võrgustikku ja maksutulu meie ettevõtetega jagama.»
Lugu ilmus ajakirjanik Alo Rauni sulest ajalehes Postimees >>
