Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
TTÜ teadlase töö toob lähemale portatiivse ja usaldusväärse narkotestri
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) keemiainstituudis on kaitstud doktoritöö, mille baasilt on instituudil plaanis luua usaldusväärne, portfellisuurune ja kaasaskantav narkotester.
Jekaterina Mazina näitas oma doktoritöös, et uue tehnoloogiaga saab teha usaldusväärset kiirtesti narkojoobe tuvastamiseks. Kapillaarelektroforeesi meetodiga saab narkojoobe kindlakstegemiseks kasutada patsiendi sülge, mida on lihtne analüüsiks saada (erinevalt näiteks uriinist või verest).
Erinevalt praegu kasutatavatest kromato-mass-spektromeetrilistest meetoditest on võimalik kapillaarelektroforeesi rakendamiseks luua kaasaskantav narkotester, mida saab kasutada kohapeal, on selleks siis ööklubi või maanteeserv.
Mazina näitas oma doktoritöös, et valitud kapillaarelektroforeesi tehnoloogia on paindlik, lubades analüüsida lihtsalt ja kiiresti enimlevinud keelatud aineid. Samuti saab sel viisil tuvastada nii kasutatud narkootikume kui ka määrata narkojoobe astet.
Mõlema tuvastamine ühe testiga toob kaasa suure muutuse. Praegu on vajalik narkootikumi tuvastamiseks ja narkojoobe astme määramiseks teha kaks erinevat testi. Mazina demonstreeris oma töös, et seda on võimalik teha ühe testiga.
Praegune narkojoobe tuvastamise protseduur koosneb kahest osast: kohapeal kasutatavate lihtsate testritega püütakse kahtlusaluseid tuvastada ja saata siis nendelt võetud proov laboratoorseks uurimiseks. Kui esimene faas on sageli ebatäpne nii vale-positiivsete kui ka vale-negatiivsete tulemuste suure hulga tõttu, siis laboratooriumis tehakse küll kindlaks proovis keelatud ainete olemasolu, kuid see protseduur võtab aega ning juriidilisi protseduure ei saa enne tulemuste saamist alustada. Sealjuures on proovivõtmise aeg väga kriitiline narkojoobe tuvastamiseks. Narkootiliste ainete tuvastamisaeg on väga lühike (nt. GHB-l ja marihuaanal kuni 5 tundi peale tarbimist nii veres kui ka süljes), kuna need ained liiguvad kiiresti kehakudedes, suurendades vale-negatiivsete tulemuste saamist. Üldjuhul on narkojoovet võimalik kinnitada kas veres või süljes.
TTÜ keemiainstituut, kus doktoritöö valmis, on juba pikemat aega huvitunud nutikate kaasaskantavate analüsaatorite arendamisest ja lähiajal planeerib keemiainstituut luua Mazina doktoritöö baasil kohal kasutatava, väikese portfelli suuruse ja universaalse narkotestri.
Jekaterina Mazina doktoritööd “Psühho- ja bioaktiivsete ainete tuvastamine erinevates proovimaatriksites kasutades fluorestsentsspektroskoopia ja kapillaarelektroforeesi meetodeid“ on toetanud Sisejulgeolekufond ja DoRa programm.
Doktoritööd saab täismahus lugeda http://digi.lib.ttu.ee/i/?3969
Lisainfo
professor Mihkel Kaljurand, TTÜ keemiainstituudi direktor, tel 5342 2555, mihkel dot kaljurand at ttu dot ee
