Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Ülikoolid loovad ennetavalt riigi tellitust rohkem tasuta õppekohti
Ülikoolid kavatsevad sel aastal luua rohkem tasuta õppekohti, kui riik kinni maksab. Sellega tahetakse tagada mõne aasta pärast piisav lõpetajate arv, sest sellest hakkab edaspidi sõltuma ülikoolide rahastamine.
Sel nädalal allkirjastatakse uue õppeaasta riikliku koolitustellimuse lepingud ülikoolidega. Praeguste kokkulepete kohaselt maksab riik koolidele 9100 üliõpilaskoha eest, ent ülikoolid pakuvad tasuta õppevõimalusi ligi 10 000 tudengile, vahendasid ERR-i raadiouudised. Kui aastaid on haridus- ja teadusministeerium kritiseerinud ülikoole raha tuulde loopimises, sest viimased pole suutnud täita sõlmitud koolitustellimust, siis nüüd on Eesti kõrghariduses saabumas uus ajajärk ning tulemuslepingute koostamise ootuses püüavad ülikoolid tudengeid vastu võtta pisikese varuga. Seda seetõttu, et 6-7 aasta pärast lõpetaks ülikoolides magistriõpingud riigile lubatud arv tudengeid. "Ettevaatavalt peab ülikool vastu võtma teadlikult rohkem üliõpilasi, arvestades seda, et mitte kõik nendest pole sedavõrd tugevad, et jõuda lõpudiplomini," märkis Tallina tehnikaülikooli õppeprorektor Kalle Tammemäe. Üldiseks märksõnaks uue koolitustellimuse puhul on see, et tudegnite arv väheneb. "Üliõpilaste arv kahjuks on langenud 6% aastas. Teisest küljest on selge, et rahastamisskeem, kus ülikooliharidus muutubki tasuta kõrghariduseks, tähendab ju seda, et ilmselt ka üliõpilaste huvi riigieelarvevälistele kohtadele õppima asuda on väiksem ja uus rahastamismudel arvestab väga oluliselt ka seda, kui palju on ülikoolis lõpetajaid," selgitas haridusministeeriumi kõrfhariduse osakonna juhataja Mart Laidmets. Tuleval aastal peaks riik suurendama seoses tasuta kõrghariduse kontseptsiooniga riiklikku koolitustellimust tänavusel 9100-lt 12 000-le.
